Francesca Woodman

Elu
Francesca Woodman oli ameerika fotograaf, kes sündis 3.aprillil 1958. aastal Denveris, Colorados. Ema Betty Woodman oli tunnustatud keraamik ja kunstiõpetaja ning isa George Woodman maalikunstnik ja fotograaf. Alg- ja põhihariduse omandas ta Boulderi riiklikus koolis (v.a teise klassi hariduse, mille ta omandas Firenzes). Huvi fotograafia vastu ilmnes Woodmanil küllaltki noorelt, sest tema varaseimad tööd on tehtud juba 13 aastasena. Kolledži aastaid alustas ta 1972.aastal Massachusettsi erakoolis Abbot Akadeemia (Abbot Academy), kus katsetused fotograafia alal jätkusid. Aasta hiljem asus Woodman õppima Phillipsi Akadeemiasse. Siiski lõpetas ta kolledžiõpingud 1975.aastal Boulderi riiklikus koolis. Sama aasta sügisel jätkas ta õpinguid Providenceis asuvas Rhode Islandi Disaini Koolis (RISD), kus ta avastas enda jaoks Man Ray, Duane Michalsi ja Arthur Felling Wegee loomingu. RISD diplomi programmi raames õppis Woodman oma viimase ülikooliaasta Roomas. 1978. aasta lõpupoolel naases ta Rhode Islandile, et lõpetada RISD. 1979. aastal kolis ta New Yorki, kus ta proovis alustada oma fotograafi karjääri, saates oma portfoolio laiali erinevatele moefotograafidele. Kuigi ta ei saanud moefotograafidelt mingisugust tagasisidet, suutis ta siiski väikese osa oma töödest eksponeerida alternatiivsetes kohtades ning sellest piisas, et saada 1980. aasta suvel prestiižika MacDowell Colony residentslikuks kunstnikuks New Hampshireis. Sama aasta lõpus New Yorki naastes sai Woodmanist võitu depressioon, mis oli seotud nii tema tööde kui ka purunenud suhtega. 1981. aasta 19.jaanuaril sooritas ta enesetapu olles kõigest 22-aastane.

Looming
Woodman oli fotograaf, kes on enim tuntud oma dünaamiliste keha ka ajaruumi suhet käsitlevate must-valgete fotode poolest. Fotodel kujutab ta enamasti ennast ja noori naismodelle koos hoolikalt valitud rekvisiitidega. Kaamera liikumise või pika säriaja tõttu on naiste kehad sageli hägustunud ja sulatatud kokku neid ümbritsevaga ning modellide näod on tihti varjatud. Ta üle 800st ilmutatud tööst on siiani avaldatud natuke vähem kui 150 fotot. Pärast surma jättis Woodman endast maha arhiivi, mis koosnes rohkem kui 10 000 negatiivist. 1981 jaanuaris andis ta välja oma esimese ja ainsa elu jooksul ilmunud fotode kogumiku pealkirjaga „Mõned korrastamata sisemised geomeetriad” (Some Disordered Interior Geometries). See 24 leheküljeline raamat on tehtud ühest itaalia geomeetria õpikust, millesse on lisatud 16 fotot.


Fotod
Paljud Woodmani pildid on pealkirjastamata, teada on enamasti ainult pildi tegemise koht ja kuupäev. Enamus tema fotodest on tehtud eksperimenteerimise ja katsemeetodil, äkkrünnakuna tehnikale ja kompositsioonile. Woodmani varastes töödes on näha elemente, mis domineerivad ka tema hilisemates töödes. On selge, et tema stiil kujunes kuni RISDni üsna aeglaselt. Ülikooliaegadel muutusid tema tööd rohkem metoodilisemaks ja elavamateks. Kunstniku loomingus võib näha mõjusid klassikalisest skulptuurist sürrealismini. Kõige enam tegi Woodman fotograafilisi autoportreid. Kuigi ta tegi mitmeid fotoseeriaid ka oma meessoost sõpradest, on tema tähelepanu peamiselt naise keha kujutamisel. Aja jooksul kaotas ta enda kui isiku oma piltidelt peaaegu täielikult. Väga harva on näha tema nägu, pildid on põhiliselt kehast.

http://et.wikipedia.org/wiki/Francesca_Woodman

Ekskursioon Delfi toimetusse

Neljapäeval, 3.märtsil, külastas 10A klass meedia tunni raames Delfi toimetust, mis on üks suurimaid uudisteportaale Eestis. Sellise toreda ettevõtmise organiseeris Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk, kes töötab ka ise Delfi toimetuses.
Esialgu tehti meile Delfi toimetuses väike ringkäik. Selgus, et selle portaali pideva uuendamise (inimesed töötavad kella kaheksast hommikul kuni kella kaheteistkümneni õhtul, mõndade tähtsamate sündmuste kajastamisel ka kauem) ja elushoidmisega tegeleb ligi 50 inimest, kuigi peatoimetaja Urmo Soonvald ütles, et ka sellisest töötajate hulgast jääb sageli väheseks.
Peale lühikest ringkäiku liikusime kõik väikesesse konverentsiruumi, kus Delfi Noorte hääle peatoimetaja Liis Kõrnas rääkis meile põhjalikumalt Noorte Häälest ja õhutas meid kõiki Noorte Häälde oma lugusid saatma. Noorte Hääl jaguneb seitsmeks alateemaks, milleks on Kool, Chilläks, In, Sahtlist välja, Pipar, Suhted ja Dr Noormann. Dr Noormanni rubriigis vastab noorte probleemidele 30 aastat tagasi Eestis legendaarseks saanud noorte suhte-, seksi ja sõltuvusprobleemide nõustaja psühholoog Tõnu Ots alias dr Noormann. Tõnu Ots on vanemale põlvkonnale teada ajakirjast Noorus, kus ta lahkas samuti noorte eraelulisi küsimusi. Sahtlist välja rubriiki saadavad noored ise kirjutatud luuletusi või laulusõnu, mida nad soovivad teistega jagada. Lisaks kirjutavad sinna noored ka oma huvitavatest hobidest, nt kirjutas Noorte häälde Merlyn "Flacko" Kotljar, kes joonistab Hinnavaatluse foorumis leiduvatest huvitavatest kasutajanimedest tegelasi.
Hiljem rääkis Delfi peatoimetaja Urmo üldiselt Delfist, mis koosneb erinevatest rubriikidest nagu Majandus, Sport, Publik, Forte, Naistekas, Rahva hääl, Noorte hääl, Ekspress ja Maaleht. Portaal Delfi on olemas ka Lätis, Leedus ja Ukrainas. Juttu tuli ka sellest, et kõik Facebooki kasutajad saavad Delfi oma lemmikute alla lisada ja selle vestluse käigus tuli välja, et Urmo oli meie seast ainus, kellel ei ole Facebooki. Lisaks rääkisime sellest, miks Delfi portaal Publik pole nii populaarne kui seda on elu24, kuigi mõlemad kajastavad avaliku elu tegelastega seotud uudiseid.
Sellega seoses andis peatoimetaja Urmo meie klassile ülesandeks mõelda nädala jooksul välja 10 nippi, kuidas saaks portaali Publik noorte seas populaarsemaks muuta. Kui me sellega hakkama saame, lubas ta meile ka väikest auhinda.
Enne lahkumist saime kõik Noorte hääle rinnamärgi ja sellega oligi meie külaskäik lõppenud.

Ülejäänud pildid asuvad SIIN